19.01.2022 Komalugude korje on lõppenud ja uusi lugusid lehele ei lisandu. Küll aga kutsume sind lugusid lugema! Saad suu muigele ja teadmisi juurde.

Kokku saadeti meile 176 lugu, mille hulgas oli nii toredaid äratundmisi, põnevaid leide ajaloost kui ka mitmeid vahvad luuletusi. Sekka paar saladuslikku komaga seotud lugu, tervitusi emakeeleõpetajatele ning hulgaliselt kogemusi õppimisest ja õpetamisest. Suur rõõm oli teie saadetud lugusid lugeda. Saime kinnitust, et koma on üks vajalik ja tähtis tegelane, ilma kelleta oleks meie keel palju vaesem. Suur aitäh kõigile, kes meiega enda lugu jagasid!

***

Oled sa mõelnud, kui tore kirjavahemärk on koma?

Koma näeb välja dünaamiline ja lohakalt elegantne, kuid on palju isikupärasem kui punkt. Komad seovad lause üheks, luues ühtekuuluvuse ja ühtsuse. Koma ei ole lõpp, vaid tunnusmärk sellest, et kõik läheb edasi. Näiteks saab koma järele alati veel ühe sõbra nime kirjutada.

Milline on sinu komalugu?

Millisena koma sulle mõjub, missuguseid emotsioone ja mõtteid tekitab? Pane kirja mõni tore meenutus kooliajast, õppimisest või õpetamisest, jaga kõige keerulisemat või toredamat komalauset. Võib-olla meenub sulle mõni komanali, soovid hoopis tervitada oma emakeeleõpetajat, koma olulisust esile tuua või on su sõbra hüüdnimi Koma. Ehk proovid moodustada lauseid, kus koma muudab lause tähendust, või fantaseerida teemal, mis juhtuks, kui koma olemas ei oleks.

Meenuta oma kokkupuuteid komaga ning lase loovusel lennata!

Auhinnad

Toredamate komalugude jagajatele kingib Rahva Raamat tänutäheks kaks Lauri Räpi raamatut ning Eesti Keele Instituut paneb mõnusateks talveõhtuteks välja kaks eksklusiivset pleedi.

Lauri Räpi teos on kui luule- ja lühiproosa vormis enesearenguraamat, mis aitab toime tulla eluraskuste ja kaotustega ning näitab, et alati on lootust ja kõik on võimalik. “Lihtsate asjade tähtsus” on võitnud kõikide edetabelite tipud ja lugejate südamed. Raamatust leiad ka Lauri pühenduse. Lisaks saavad kaks kogemusejagajat sooja ning eksklusiivse veluurpleedi, mida on mõnus ümber tõmmata nii lugusid jutustades kui ka luuletusi lugedes.

***

19.01.2022 Auhinnad loositud!

Meie sooja ning eksklusiivse veluurpleedi saavad endale kahe looga panustanud Katrin Freyberg ning Maarika. Lauri Räpi raamatu “Lihtsate asjade tähtsus” saavad tänutäheks Ingrid Kendra ja Vootele Voit.

Foto: Rahva Raamat
Foto: Kristina Koppel. Pildil Pipi

EKI sõprade komalood

Foto: Kristjan Lepp

Tere, koma!

Koma – see ei mängi komandöri,
ega mingit kurja komandanti.
Koma ei tee tühja töri-löri –
talle tähtsaid ülesandeid anti:
koma töö on kenasti koondlauses.
hoida lahus puder, kapsas, tomat.
Pikemas liitlauseski on au sees
selgust tehes asjalikud komad.

Kirjasõber on sul hea ja oma?
Siis on teada tarvis tingimata:
tere järel, nime ees käib koma:
Tere, koma! Tere, Karl ja Kata!

Punktid teevad lõpu lausetele.
Aga koma, liputades saba,
lubab: tulevik on aus ja hele!
Koma nagu sõnagi on vaba!

Kuva rohkem lugu

Foto: Kukeke klõpsutab

Koma pole pelgalt kirjavahemärk. Koma on legend. Nagu Kalju Komissarov, kes ise eelistanuks olla Komissar. Olemuselt ehk oligi. Koma jätab õhku võimaluse, et alati on kellegi või millegi jaoks veel ruumi. Ta võib liita ja lahutada. Teinekord võib koma olla ohtlik. Komade abil võib mõnest lausest saada lohe, kelle vastu ei pea võitlema, aga võib. Vahel lausa peab!. Tõesõna – koma võib olla eluohtlik. Juhul kui teda vales kohas kasutada. Paljud meist kindlasti mäletavad emakeeletunnist tuntud näidet, kus reas neli sõna – “Tappa mitte ellu jätta!”. Koma asukohast selles lauses sõltub inimese elu. Jah, vahel pole koma naljaasi.

Ometi. Koma on välimuselt riuklik ja vimkadest tulvil. Aeg-ajalt on komadega igavene nuhtlus. Ei teagi kuhu neid pista ja kuhu mitte. Oh jah. Ja, ning, ega,ehk või, kui, ka. Loetelus on komad nende sidesõnade vahel omas kohas, aga üsikute sõnadena lausetes mitte. Või siiski – on ju erandid. Ka see pole kõik. Minu kui kirjutava inimese jaoks tähendab koma mõnikord pausi. Sellest pausist lähtuvalt on mul rääkida üks omamoodi komakogemus. Ei kirjutamise, teksti ega raamatute või artiklitega seoses vaid elust enesest. Siin see lühike lugu on.

Mõnikord läheb nii, et osa inimesi kaovad su elust igasugu põhjuseta. Märkamatult möödunud  juhuslikel kohtumistel vahetatud tervitustest sünnib ühel päeval kokkulepe uuesti kohtuda, istuda ja aeg maha võtta. Nii juhtuski, et mulle armsad inimesed olid ühel õhtupoolikul minu elutoas. Mõnedega lihtsalt on nii, et sa tunned end alati hästi. Sõltumata teid vahepeal lahutanud ajast, kilomeetritest või nähtamatutest barjääridest. Olenemata sellest, kas näed neid taas üle kümne aasta või neljandat korda elus. Õhtu kadus käest. Palju sai räägitud, aga veel rohkem jäi rääkimata. Kui oli aeg lahkuda, lausus üks neist minu inimestest – “On aeg. Paneme nüüd siinkohal õhtule koma. Mitte punkti.”

See mõte jäi mind saatma ja käib minuga senini kaasas. Kui vähegi võimalik, siis jätan ma nii mõnegi asja elus koma peale. Sest koma annab võimaluse andestada, parandada, täiendada, liita. Elus on asju, mis nõuavad punkti. Aga ei tasu unustada, et miski ei ole lõplik enne, kui kõik on päriselt läbi. See on minu komalugu, mille lõppu lisan ühe mõtte. “Mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,” laulis Ivo Linna. Ka komal on omad konarused. Tuleb ikka ette, et me nende otsa komistame.

Kuva rohkem lugu

Foto: Dmitri Kotjuh

Raamat ütleb, et koma on sõnu, sõnarühmi või lauseid eraldav kirjavahemärk. Olen elus komaga korduvalt kokku puutunud ning mõistnud, et ta armastab reegleid. Üks tähtsamaid on, et koma peab olema täpselt seal, kus ta peab olema. Teine aga, et ta ei tohi olla seal, kus tal pole vaja olla. Kui ma õpilasena panin koma valesse kohta, sain õpetajalt riielda. Koma on väga tähtis tegelane.

Mul on hästi meeles tuntud keeleteadlase seisukoht, mis kõlab umbes nii: „Muide, ma arvan et vahemärgireegleid tuleb lihtsustada ja mitte üle tähtsustada!“

Olen nõus, et mida lihtsam on reegel, seda kergem on seda järgida. Õpetajana töötades olen mõistnud, et suur osa õpilastest suhtub komareeglitesse väga loominguliselt. Komasid külvatakse teksti samamoodi, nagu „Tõe ja õiguse“ ajal külvati vilja – ikka peoga ning laia kaarega. Nii satub mõni koma sobiva koha peale, mõni aga sinna, kuhu tal üldse asja ei ole.

Kõige helgem mälestus on mul komast, mis oli sattunud lause algusesse. Õpilane oli ära õppinud rusikareegli – et ees on alati koma. Et aga lause algas sõnaga „et“, oligi meie väike sõber lause alguses: ,Et mul oli sel päeval väga kiire, ei jõudnud ma koduseid ülesandeid teha.

Selle koma kohta küsiks, nagu küsis meie rahvaluule klassik: „Kuidas sina, lilleke, siia said?“

Kuva rohkem lugu

Foto: Erik Riikoja

Komad on minu arvates kõige keerulisemad. Alati on mõni nipp või nurgatagune, kuhu need peaks minema, aga pole meeles panna.

Komadega seoses meenub mulle tihti üks lõik Douglas Adamsi “Pöidlaküüdi reisijuhi” raamatust, kus kahe lause peale on kokku 22 koma. Neist esimeses kaks, teises 20. 

See lõik kõlab nii: “Ta oli kusagilt lugenud, et eskimotel oli lume jaoks üle kahesaja erineva sõna, ilma milleta oleks nende vestlused muutunud tõenäoliselt üsna üksluiseks. Seega tegid nad vahet hõreda lume ja paksu lume, kerge ja raske lume, lörtsise lume, rabeda lume, tuulepuhangutega langeva lume, hangedesse kuhjuva lume, sinu naabri saapataldadel su kenale puhtale iglupõrandale toodud lume, talvelume, kevadlume, lapsepõlvest meenuva lume, mis oli palju parem kui igasugused moodsad lumed, peene lume, sulgja lume, künkalume, orulume, hommikul langeva lume, öösel langeva lume, äkitselt – just siis, kui hakkasid kalale minema – sadama hakkava lume ja lume vahel, mille peale su laikad on lasknud, hoolimata kõigist su jõupingutustest neid välja õpetada.”

Mida rohkem, seda uhkem, eks?

Kuva rohkem lugu

Meiega jagatud komalood

Meie pere komalugu on järgmine.
Õde saatis emale sms-i tekstiga: “Kuidas sa arsti juurest koju said?”
Ema ei hakanud oma uuel nuputelefonil koma otsimisega vaeva nägema ja vastas:
“Henri tõi mind koju kastis ja läks ära”

Selgituseks lisan, et Henri viis ema koju, kastis peenrad ja läks ära.
Koma muudab nii mõndagi 🙂

Katrin

Koma on kirjas ensestmõistetavalt olemas olev sümbol, nagu tilde o kohal teeb o-st õ või täpid u-l u-st ü, korrastab koma väljenduse ja aitab tagada lausete mõtteselguse. Oleme ju kirjaoskajatena kõik temaga koos kasvanud. Enamasti pole temast tüli, vaid abi. Ja seda peavad tunnistama needki, kes komareegleid ei valda ja reeglirägastikus lootusetult ekslavad.

Klassikaline näide koma tähtsusest on muidugi lause kohtuotsusest: „tappa mitte armu anda“, kus komast sõltub kohtualuse saatus — ta kas tapetakse (tappa, mitte armu anda) või antakse talle armu (tappa mitte, armu anda). Lause jõudis minu lapseteadvusse ühest Sojuzmultfilmi joonisfilmist, seega kindlapeale meie seast äsja lahkunud Valeeria Villandi tõlkes.

Lõpetuseks ent lugejatele üks komaülesanne: kui sellesama neljasõnalise väljendiga püüda anda korraldus, et kohtualust ei tuleks tappa, aga ka mitte talle armu anda, vaid talle lihtslat tappa anda, siis kuidas paneksite siin koma(d): „tappa mitte armu anda“?  

Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja

Tegelikult pole koma üldse selles süüdi, et ta igale poole tikub või vastupidi üldse ei viitsi ennast õigesse kohta liigutada. Koma isepäisus sai alguse hetkest, kui Komapolitsei lubas mõnikord koma kasutada ka mõttekriipsu ja kooloni asemel. Koma eneseteadvust turgutasid hüüatused „Siia tuleb kindlasti koma panna!“ ja „ Ilma komata on see lause mõttetu!“.
Koma mõtles: „Mina, koma, muudan maailma. Mina, koma, trügin teised kirjavahemärgid seina äärde.“ Ühesõnaga, komal hakkas suurest vabadusest ja tähelepanust pea ringi käima ja sellest hetkest ei suuda Komapolitsei tähtsust täis koma enam taltsutada ja meil tuleb tihtilugu keelenõusse kirjutada või helistada, et saada teada, kas edasi tuleb minna komaga või komata.

PS. Ausalt öeldes meeldib mulle koma isepäisus, sest see sunnib mõtlema. Nii võib jääda mõnigi ebaküps mõte kirjutamata.

HV

Koma ajalugu ulatub 3. sajandisse enne meie ajaarvamist. Kirjapandud salmide eraldamiseks ja lugemisel hingetõmbamise kohtade tähistamiseks võeti kasutusele erinevate pikkusega punktide süsteem. Tänapäevane koma pärineb aga hoopis diagonaalsest kaldkriipsust / ning seda kasutati 13.-17. sajandil pausi tähistamiseks.

Aga kas teie teadsite, et koma ei kasutata ainult kirjanduses?

Programmeerimises kasutati koma andmete eraldamiseks juba ammu enne personaalarvutite tulekut. Tänagi on see formaat kasutusel näiteks CSV failides. CSV tähendabki inglise keeles comma-separated values.

PS. Selles jutus ei kasutatud mitte ühtegi koma.

PPS. Nüüd Sa läksid ja kontrollisid kogu teksti igaks juhuks uuesti üle 😉

PPPS. Naerunäo sees oli hoopiski semikoolon.

Vootele Voit

Mina jaoks on koma alati lauses pausi koht. Kui loed teksti, siis on tähtis koma juurde jõudes väike paus teha, näiteks ka lause lõppemisel ja uue alustamisel. See käib lihtsalt nii!

Merlliise

Komal on eesti keeles mitu ülesannet. Koma on vaja loetelus ja selle abil saab mitmest lausest ühe liitlause kokku panna või sõnu üksteisest eraldada, et tekst oleks kõigile üheselt mõistetav. Mõnikord sõltub koma olemasolust või asukohast lause või isegi terve teksti tähendus.
Tänu komale saab moodustada väga pikki lauseid, millest on siiski võimalik aru saada.
Pikim lause, mille olen kunagi moodustanud, on selline: “Tiina, minu pinginaaber ja hea sõber, kellele võin alati loota, otsustas eile, 20. jaanuaril, pärast pikka, aga väga asjalikku koosolekut, et tema kingib lasteaiale jõuludeks raamatud, mida ta ise enam ei loe, aga mis lasteaialastele, kes kõik tööpäevad lasteaias veedavad, võiksid olla huvitavad.” Selles lauses on 11 koma.
Kunagi ütles üks klassiõde, et mul ikka väga veab: ma ei pea raamatut lahtigi tegema, kohe tean, mitu koma seal puudu on. Ta väitis, et saan kuulmise järgi aru isegi sellest, kui koma on puudu lauludes, filmides või raadiosaadetes.

H. Luurmees

Koma on minu õigekirja komistuskivi kõikides keeltes, mida ma oskan, sh eesti keel. Kas ei võiks rahvusvaheliselt kokku leppida koma ühtses kasutamises?
Minu kogemusele tuginedes võin väita, et mida rohkem keeli sa oskad, seda vähem oskad sa kirjutades koma kasutada.

Marvi Meriniit

Minu jaoks on komad ja nende kohad nii olulised, et lõin endale lausa ettevõtte nimega OÜ Komakoht.
Ei möödu vist päevagi nii, et mõni hea sõber või kaugem tuttav ei pöörduks mu poole, et küsida keele- ja kirjanõu.
Möödunud aasta lõpus oli lõbus, kui Ekspressi Kraanat tsiteeris Jüri Ratast ja tema ülistust komakohtadele: 

Viivika Nagel

Tere,
Oli kord muusikateadlane ja pianist Helju Tauk, kes oli üks säravamaid isiksusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkooli õppejõudude hulgas 20. sajandi teisel poolel.
Muusikakeskkooli gümnaasiumiklassidele andis ta mingil hetkel üldist muusikajalugu. Helju Tauk esines alati emotsionaalselt ja haaravalt. Mäletan üht muusikaajaloo tundi, kus juttu oli helilooja Debussy´st, kelle loomingus leidub ka kirjanduslikke taustu ja seoseid. Jutu sees ütles Tauk äkitselt : ” Ja nüüd mina kirjutaksin teie asemel oma kladedesse niimoodi: loe, koma, loll, koma, Maeterlincki “Tarkus ja saatus”!” See oli nii rõõmsameelselt ja õhinal öeldud, ise hallipäine , aga boheemlaslikult nooruslik, nagu oleks ta praegu veel ise tudeng ja kirjutaks endale just niiviisi oma “kladesse”. Aga see oli just tema moodi – tema tundidest jäigi külge suhtumine, et alati tuleb laiemalt juurde lugeda…! Helju Tauk oli haruldaselt inspireeriv õpetaja ja vahva inimene.

Piret Väinmaa

Mäletan, et tekitasin kirjandusõpetajale peavalu, kui panin ja ette koma. See oli maha tõmmatud… ja siis uuesti tagasi pandud.

Liia

Koma

Alus, öeldis, sihitis
tekstis pandud kihiti.
Koolon, hüüumärk ja punkt
keeles kokku kõva tsunft.

Ent kui koma mestis pole,
pilt on lauses üsna kole.
Mõttelend jääb madalaks,
etteütlus hinne kaks.

Kes seaks lauses liikmed ritta,
kiilud, ütted takkapihta?
Mõttepöörded paika paneks,
et lugejat ei veetaks haneks?

Lause keel et seada õigeks,
koma virgalt valmis kõigeks.
Ehk küll ise väike köömes,
grammatikas on kõva töömees.

Ingrid Kendra

Tallinnas on Lahe tänav. Ühel päeval oli seal kollane silt. Lahe tänav suletud. Järgmisel päeval oli silti täiendatud komaga. Lahe, tänav suletud.

Reelika

Leidsin kord lause, kus koma määrab tulistaja. „Ühe tunnistaja sõnul nägi ta kaheksa aasta vanune poeg tulistajat tualetis relva laadimas, enne kui nooruk väljus, ning avas tule einestavate laste pihta, vahendab Daily Mirror.“ Üks liigne koma tegi tulistajaks kaheksaaastase, kes nägi relva laadimist ja avas tule. Pidanuks olema: enne kui nooruk väljus ning avas tule. (Postimees, 23. juuli 2016)

Anu

Sattusin kord internetis enda tõlgitud artikli peale ja panin imeks ühe koma puudumist. Siis märkasin, et neid on rohkemgi puudu. Lähem vaatamine paljastas, et tõlke tellija oli eemaldanud kõik kõrvallauset lõpetavad vajalikud komad, mis sattusid pähetambitud „ja, ning, ega, ehk, või, kui… ka“ ette. Komaarusaama piir ei lubanud erandeid, teisi reegleid ega tõlkija uskumist.

Anu

Oled Sa kunagi mõelnud oma päevale tagasi vaadates, et oli hull päev? Pidev tormamine aja ja enesega võidu hommikul silmade avamisest kuni õhtul silmade sulgemiseni. Kahtlustan, et nii mõnigi meist suudab peale jõule nende mõtetega suhestuda. Suudan minagi. Täna, 27. detsembril, pilku möödunud nädala hullusele heites tõden, et nii mõnigi koma jäi päevadest puudu – mõni kohvipaus, kõne vanaemale ja sõbrale, pooltund lemmikraamatuga peidikus, lühike jalutuskäik kodurajoonis, mõni sügav hingetõmme ja õhkamine. Tõde on, et ma ise kestan oma isiksuse ilus kauem kui mu päevades on komad – nagu lauseteski – läbimõeldult ja hoolega tõmmatult. Olen siis paremini loetav, oma seesmist ilu ja hingesõna edasi kandev ja igatpidi terviklikum. Egas siis muud kui proovin homme jälle paremini – ehk proovid Sina ka? 🙂

Lemme Aulis

Koma oma tähenduslik ka visuaalselt. Kui ma oleksin ehtekunstnik, teeksin komadest kõrvarõngad.
Kui kaks koma vastastikku kokku panna – saab armastuse sümboli – südame.
Kui sõnal koma võtta üks haaval ära tähti, siis on uus tekkiv sõna ikkagi tähenduslik.
koma
oma
ma
a

Katrin Freyberg

Koduteel möödusin ühest huvitavast tänavakirjast, mis ilmus sinna juba kooliaasta alguses ja mis mind esimest korda lugedes pani mõtlema, et miks lõpeb see tekst komaga. Alles veidi aja pärast taipasin, et seda tuleb lugeda hoopis altpoolt ülespoole, mitte ülalt alla, nagu mina olin teinud ja nagu me enamasti iseenesestmõistetavaks peame teha, kui mingit teksti näeme. Niisugused äratused, mis tuletavad meelde keelevahendite sotsiaalsel kokkuleppel põhinevat olemust, mõjuvad vahel väga värskendavalt.

Aimi Pikksaar, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant.

Lugu kirjutatud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebist.

Aimi Pikksaar

Mina noore inimesena suhtlen sõpradega sageli läbi nutitelefoni ekraani. Sellegipoolest kasutan ma ka kõige lähemate sõpradega peaaegu alati* korrektset eesti keelt. Kuigi ma tsitaatsõnu teinekord kursiivi ei vaevu panema, siis komad on ikka õigel kohal. Kirjutades kihutavad tavaliselt mu mõtted ees ja sõrmed kribavad järele, seejuures kirjutatule aktiivselt mõtlemata. Viimasel ajal olen tähele pannud, et kuna mu mõtted on alati kirjutamisest umbes ühe sõna jagu ees, siis iga kord, kui mõttes tekib komakoht, sõrmed järsku enam järele ei lohise, vaid sisestavad kohe koma. Sellepärast satub koma alatihti sõna võrra ettepoole ja mina pean tegema lisatööd koma õigele kohale liigutamisega.

* Vahel, kui ma tõesti ei viitsi komadega mässata ja jätan need meelega ära, pelgan, et mu vestluskaaslane ei saa aru mu tahtlikkusest ning arvab, et ma ei oskagi õiges kohas komasid kasutada ja nii saab mu hoolega ehitatud komareputatsioon kannatada.

Hanna

Legendaarne Eesti kangelane Lembitu. Kes ta oli? Mis legende temast räägiti? Eestlase hing ihkab teada. Läti Henriku tekst on nõnda napp. Kuidas pigistada neist lauseist rohkem välja? Intrigeerivam moment Lembitu juures on: kas tema nimega kõrvu kirjutatud “Vytamas” oli Lembitu salapärane aunimi või hoopis teine isik? Kroonika standardväljaandest loeme: “Lembitus, Vytamas ja teised”. Pikalt oli juurdunud arusaam, et ah, oli keegi teine mees Vytamas. Ent! Õige ajaloolane Sherlock Holmesile alla ei jää. See koma (jah, just nimelt, koma!) seal vahel – see määrab kõik! Kroonika vanim käsikiri katkeb enne seda kohta. Mida ütleb parim neid ridu esitav manuskript? Ajasin jälgi, kirjutasin kaugele Varssavi, hingelt eestlased arhiivihoidjad saatsid kristallselge ülesvõtte autentsest iidsest pärgamendist. Ja seal ta oli: “Lembitus Vytamas”. Ei ühtki koma. Pelk hilisem spekulatsioon. Üks mees: Lembitu Vytamas. Tähendas see: “Kaitsja”? “Võidumees”? Seiklus alles algab. Koma võim – see on suur.

Kristjan Oad

EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskooli särk. Tsitaadi autoriteks Kenneth Tuul ja Kaarel Mark.

Moorits Muru

keeleteadlane tegi komajanti

@keitivilms

Isiklikult on koma mulle alati probleeme tekitanud. Vägagi tihti olen sattunud olukorda, kus mingi sisemine tung sunnib mind moodustama massiivseid rind- ja põimlaused, mille tagajärjel võivad minu kirjutistesse sattuda kuni viierealised laused, mille mõte oleks saanud olla kordi ilmekamalt ja tabavamalt edasi antud mitmete lühemate lausetena. Esmakordselt hakkasin komadesse hoolikamalt suhtuma, kui kuulsin ühte ingliskeelset nalja, mis aitas mulle hästi selgitada komade olulisust lause mõtte edasiandmisel. Nali kõlas järgmiselt:”I like cooking my family and my pets.” Hämmastav on näha kuidas ühe komavea tõttu võib ühe vägagi tavalise ja süütu lause tähendus muutuda hoopis millekski muuks, mida algselt mõeldud on.

Karl Kajak

Komad ei ole kunagi mu lemmikud olnud, kuid neid on vaja, et lause oleks loogilisem ja arusaadavam. Mäletan kindlasti seda rida, mida alguses pidi pähe tuupima: sest, et, aga, kuid, vaid – nende ees käib koma. Kui aus olla, on see mind väga palju aidanud kirjandite kirjutamisel. Ainuke lugu, mis mul komadega meelde tuleb, on see, et alati, kui ma teksti kuhugi postitan või saadan, jagan seda enne oma sõbrannaga, kes mu komavead ära parandab (ta on nagu mu isiklik “autocorrector”).
Komad teevad eesti keele ilmekamaks ning annavad sellele sära. Teen suure kummarduse kõikide eesti keele õpetajate ees, kes näevad kurja vaeva õpetades koolis komareegleid, kuid pahatihti läheb see teadmine õpilastel ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Õpetajad ja õpilased, ärge andke alla ning hoidke tugevat meelt õpetades/õppides komareegleid!

Anne-Mari Kohava

Eesti keele tundides oleme ikka pidanud lauseid ette lugema, koma lause sisse öeldes.
Kahtlaselt kiiresti jääb külge selline asi!
Õhtul koju minnes panin tähele, et ütlesin mitu korda ka sõbraga rääkides “koma” ja ise seda tähele ei pannudki!

Ketlin

Tere!
Kuulsin just Vikerraadiost, et teil komakogemuste korje käimas ja naljakal kombel leidis mul just TÄNA täiesti nagu tellimise peale oma naljakas komalugu aset! Nimelt ma ise koroona tõttu poes eriti ei käi ja seetõttu saadan ostunimekirju telefonitsi pojale. Täna kirjutasin nii:
“ÖKO täistera kiirkaerahelbed,
või (odavaim),
täitepakend Santa Maria kaneel.”
Kohale ei jõudnud mingit võid, see-eest sain poe odavaimad kiirkaerahelbed. Ja innustuse pidada pojale loeng komakasutusest eesti keeles.

Kristin Tehvan

Koma, pisike, ent oluline kirjavahemärk, mis hõlpsustab lausete mõistmist, kuna jupitab need loogilisteks osadeks, tänu millele jõuab lause mõte lihtsamini kohale. Kardan, et komade tähtsus ei saanud selle teoreetilise lause abil selgeks. Las ma proovin uuesti. Koma pisike ent oluline kirjavahemärk mis hõlpsustab lausete mõistmist kuna jupitab need loogilisteks osadeks tänu millele jõuab lause mõte lihtsamini kohale.

Carola Peet

Koma

Igaühel teada koma,
see on koolis kõigi oma.
Igas vihikus ta passib,
iga laps ta kooli tassib.
Nagu tassiks kaasa vaske,
kott neist ikka päris raske.
Vahel lauses pidur,
aga pigem sidur.

Hanna Kendra

Komad tulevatavad mulle meelde aega, kui kolisin pärast Hollandit tagasi Eestisse. Koma oli minu jaoks kui arusaamatu tegelane, sest 3 aasta jooksul võisin komadest ainult und näha. Mitte üheski töös mina neid ei kasutanud. Täna, tänu eesti keele õpetaja Toomile on minu jaoks komad enam-vähem arusaadavamad tegelased:)

Markus Nigul

Komaga mul erilist sõprussuhet pole, sest mõnikord ma unustan ta ära, aga tuttavad oleme küll, sest mulle meeldib teha pikki lauseid, mille lõpuks on mul lause algus juba meelest läinud. Tegelikult on koma väga asjalik ning samuti palju arusaadavam kui näiteks semikoolon, mida ma kasutan üks kord sajandi jooksul, et mu lause eriti lahe ja teistsugune välja näeks.

Mia

Koma on raske. Tule, taevas, appi!

Mihkel Käosaar

Tõtt öeldes ei ole ma kunagi koma suur fänn olnud. Kohati võib öelda, et koma on justkui matemaatika – see ei pruugi sulle üldse meeldida, aga tegelikult sa tead, et see on lausa hädavajalik. Mõnikord võib koma osutuda hoopis elupäästjaks, näiteks kui on emakeele tunnis vaja lõigud eriti kokkuvõtlikult kirja panna, ilma et tähtsad detailid kaduma läheks, või siis kõigi kõrvust läbi käinud lause kontekstis „Tappa mitte, ellu jätta.“

Mia Riin

Komadega on üks igavene jama. Nad on seal, kus nad ise tahavad ja mina ei suuda kunagi neid kohti üles leida. Rohkem, kui pool ajast läheb bingo mängimisele ja oma sisetunde usaldamisele.

Oliver Toom

Koeru, 1865. a
Kolipois Mart Tamberg on sedda kirjutand Jaanile
Hingamise ehk wahhe märgid, mis kirjutamises prugitakse, on selle tarvis seätud, et nende abiga kirjutatud juttust parreminne wöib arro saia; sest mönnest kirjutusest ei saa suggugi arro, kui märgid panematta janud. Kui minna omma söbrale nenda kirjutan: „Tulle ärra wötta minno poia kasa siis jääb söbber kahhe wahhel, kas peab minno poia kasa wötma, wöi ei pea mitte? Sest kui ta need sonnu nenda loeb: „Tulle, ärra wötta minno poia kasa” siis ta peab ilma minno poiata tullema, agga loeb ta jällen nenda: “Tulle ärra, wötta minno poia kasa” siis peaks ta keige minno poiaga tullema. Komma. Selle märgi kohal peab luggeja ikka pisut hingama, nii kui siin: Te omma liggimesele head, sest temma on sinno taewase Isa laps.

Kogu kiri (8 lk) on Rakke Koduloomuuseumis, digitaalselt kättesaadav siit
https://bit.ly/3yINr1Y

Malle Mattisen

Oh koma, see on parim sõber ja suurim vaenlane samal ajal. Küll on ta tore, kui aitab lausest paremini aru saada või lauset mõistvamalt kirja panna, aga oi jummel, kui tuleb see koma õigesse kohta panna, siis on see ikka tõsine katsumus. 9 aastat juba õpitud, et kuhu seda kriipsukest oleks vaja panna, aga siiani ei oska. 😀 Ma mäletan väga hästi, kuidas ma 6.klassis otsustasin kindlalt, et komasid ma enam ei salli, aga ajaga on see huvitav märk ikkagi armsaks saanud. Lugusid enda rõõmuks kirjutades on vaja aktsepteerida, et vahele on vahepeal vaja koma ka panna, muidu võin eriti suure psühhopaadina tunduda. Õigekiri on alati mulle raske olnud ja kirjavahemärgid veel eriti. On olnud palju rõõmu, kui koma lõpuks õigesse kohta jõuab, aga ka palju nuttu, kui hoolimata suurest agarusest koma ikka päris igale poole ei käi. Ma arvan, et selle märgiga saab mul olema veel korralikult pikk lugu, sest kui palju me ka ei sooviks, et see tõsi poleks, on koma ikka väga oluline.

Kadri Käpa

Koma on minu jaoks olnud alati võimalus panna kaks lauset kokku. Ühesugused ja igavad laused kirjandis või väiksemas tekstis ei ole sobivad, sest neid on halb lugeda. Eesti keel ei oleks nii värvikas ja ilus kui komad puuduksid. Kõige rohkem puutun ma kokku komadega koolikirjandi kirjutamisel. Kirjandite kirjutamisel läheb minul kõige enam sassi millal tuleb kasutada koma sõnade ega, ja, ning ees ja millal mitte. Kõige enam muudab koma olemasolu põimlausetes. Nt: “Sa vaatad mind nii, nagu ei usuks mida ma sulle räägin”. Komadel on kindel asukoht ning nendega ei tohi ka liialdada. Minu arust Eesti keeles on komade kasutus tähtsal kohal, sest ilma nendega pole võimalik luua ilusaid kirjanduslikke lauseid nagu “hilissügis pole üldse igav, hall, kui sul ümber kaela kallid käed kui soe sall”. Loodame, et komakasutus jääb tähtsale kohale ka tulevikus.

Ra Seppel

Tahaksin tervitada oma eesti keele õpetajat Tiina Murdlat, sest ilma temata ma ei teaks, et “sest” ja “et” ette käib koma.

Tuuli Põldme

Üritasin leida vanu töölehti või kirjandeid, et kirjutada kunagi tehtud naljakatest vigadest. Kahjuks ei ole minu komavead üldse naljakad. Seega räägin siin sellest, kuidas komad mind umbes nädal aega tagasi aitasid. Saime tunnis ülesandeks võtta luuletuse iga salm ühe lausega kokku ning need laused korralikuks jutuks teha. Lausete koostamine oli keerukas, sest tahtsin säilitada võimalikult palju detaile luuletusest. Õnneks suutsin komasid kasutades 18 3-5-lauselist salmi üheks kenaks jutuks kokku panna.

Mari

Meenub, kuidas mu klassivend küsis puuduvalt klassivennalt, kus too on, ning puuduja vastas “ma olen haige idikas”, kuigi tahtis vastata “ma olen haige, idikas”, ning sellest juhtumist ta mõistis, kui olulised komad on.

Alexandra

Koma on peavalu.
٭
Koma võib su perioodihinde ära rikkuda.
٭
Koma on väike, aga võimukas.
٭
Tahtmine on koma eest ära joosta.
٭
Koma muudab lause mõtet.
٭
Koma sõna ees
muudab tähenduse lause sees.
Koma kasutada tore,
siis ei ole lause kole.
٭
Koma on jama
koma on rasked,
rikub ära mu eesti keele hinde –
reegleid on ju sada.
Neid on siiski vaja.
Kui on kui-lisand,
ma koma pole lisand.
Üht koma teist
see periood õppinud.
Kuid midagi meelde ei jäänud.
٭
Koma on sama tihti aga ees, nagu mina olen söökla ees.
٭
Mulle komad ei meeldi! … tegelikult on komad nunnud!
٭
Koma on väga tähtis, et lausest aru saada.
٭
Komaga tuleb meelde üks naljakas lugu, kuidas mu on kirjutas Facebooki: „Täna, on, ilus, päev, käisin, täna, poes, nägin, kassi, tee, ääres.“ (onu ei teinud vahet komal ja tühiku vahel)
٭
Põhikoolis juhtus enneolematu lugu koma märkimisega kirjandis. Nimelt lause keskel tuli idee kasutada sidesõna, et mõtteid omavahel põimida. Kukkus aga välja: , koma. Õnneks oli õpetaja armuline ja saime selle üle kõhutäie naerda.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11. MS klass

… Pingutan mälu ja jõuan aega, kui kehtis veel eesti kroon ning AA tavatöötajast osakonnajuhatajaks tõusis. Osakonnajuhatajad teatavasti vajavat koolitust. AA sõitis koos oma ülemusega Vabariigi pealinna. Koolitus lõppes ning tagasiteel põigati Ülemiste keskusesse ostlema. Aega palju polnud. Ülemus, leidis nipet-näpet korvi sisse, AA leidis kasuka. Hind tundus soodne, odavam, kui Venemaal.
Kassas selgus siiski, et koma oli natuke teises kohas, kui AA oletas. Ütleme siis nii, et tegelik hind erines eeldatud hinnast, nimetame selle unelmate hinnaks, ühe komakoha võrra. Numbrid oli sildile uduselt prinditud. Aga majandus edenes, karjäär kogus hoogu ja kasukas oli juba riidepuult võetud. AA küsis kõrval seisvalt ülemuselt ajutist tegevustoetust ning sai kasuka omanikuks. Kodus vaatasime koos ostu. Ohkasin, jäädes Kasuka Kaasa (KK) eskortija rolli. Kasukal polnud viga midagi. Tehtud mingi antiloobi nahast. Nimetasime uue pereliikme Impalaks.

Impala sobis ja soojendas. Pidas vastu küll, aastate jooksul tuli paaril korral vaid nööpi uuesti ette õmmelda. Praegu seisab Impala kapis peidus, sest AA eelistab sportlikuma joonega matkariideid polaarrebase pildiga firmast.

Jaanus Järs, Luua, detsember 2021

Jaanus Järs

Ma mäletan nii hästi seda kui algkoolis palus õpetaja kirjutada ühe muinasjutu, milles minul olid väga pikad ning venivad laused, sest ma kas ei kasutanud neis lausetes ühtegi koma või kui kasutasin siis olid need täiesti vales kohas. Komade valesti kirjutamist meeldis mulle peale seda veel väga pikalt harrastada. Õigesti hakkasin ma komasid kirjutama alles pärast seda kui olin selgeks õppinud luuletuse: ja; ning; ega; ehk; või; kui; ka. Peale seda oli juba komasid lihtsam kirjutada, sest luuletuses olevate sõnade ees ju koma ei käi.

Ann Kristiin Fuchs

Vahepeal võib ühe kirjavahemärgi nagu koma kasutamine osutuda üsna oluliseks. Nägin kunagi ühes Facebooki grupis, kus pannakse oma kasutatud rõivaid või esemeid müüki oli ühe postituse pealkirjaks: „Annan ära beebi ja laste asju suurusega 50-100“. Tõenäoliselt oli lihtsalt inimlik viga ning ei osatud näha, et sellest lausest võib ka teisiti aru saada, kui autor oli ilmselt lootnud. Seda ikka juhtub, mina tänase päevani ei suuda alati leida need kohad, kuhu see koma panna, mõnel korral on nad puudu ja siis jälle üleliiast. Kuigi olen juba noorest peale üritanud meeles hoida koma reegleid, pidevalt peas käis: „Et, sest, kuid, vaid, aga– seisavad koma taga. Ning, ehk, ega, või – ette koma ei käi.“ Kuid üks on selge, koma tähtsus esineb selles, et teha pikad ja keerulised laused loogiliseks ning arusaadavamaks.

Heneli Tamm

Koma on üks tüütu ja kaval asi, millega on saadud kõvasti madistatud läbi aegade, nii ka minul.Kui nüüd järgi hakkata mõtlema siis polegi mul komaga mingeid häid kogemsi, mis oleks mulle naeratuse näole toonud.Kahjuks ei saa sellest komast üle ega ümber koma on ja koma jääb sellega tuleb ikkagi leppida.Omal ajal palusid jumalat ikka, et õpetaja mingit trikiga koma kohta lausesse sei sokutaks.

Ralf Vikat

Õde lausus hommikul: ,,kuu aega aega vaba aega.”
Nüüd ei teagi, kas on kuu aega aega, vaba aega või kuu aega aega vaba ajani.

Hanna-Liisa

Koma on minu jaoks olnud alati abimees, ta suudab laused muuta keerulisemaks ja arusaadavamaks. Kui ei oleks lausetes ühtegi koma, siis on võimalik tõgendada neid mitmeti. Lauses “Hakkame sööma, vanaema” on komal eriti oluline roll, kuna vastasel juhul hakatakse vanaema sööma. Samuti on lapsepõlvest meeles, kuidas öeldi, et “ja” ees ei käi koma, kuid kõrgemates klassides tuli välja, et osadel juhtudel on see lubatud. Koma tõlgendaksin mina kui salakavalat rebast, just see tõttu, et ühel momendil ta võib olla veetlev ja aidata lauseid hõlpsamaks teha, kuid ka vahel hoopis naksata kõrvast tähelepanematuse näol.

Rasmus Ader

Alati, kui õpetaja annab töö, mille pealkirjaks on: “Pane puuduvad komad”, siis tundub see hästi lihtne. Tööd tegema hakates ei tundu see kuidagi lihtne. Töö komadega võib olla väga keeruline. Kas nagu ette käib koma? Vaid ette peaks vist koguaeg koma käima, nagu lausest: Ema ei olnud eriti jõuludest vaimustuses, vaid hoopis murelik ja ärevuses, kas kõik ikka saavad kõhud täis. Kas ette panin ka nüüd koma, see vist sobib siia. Aga selle viimase lause lõppu ma küsimärki ei pannudki, nagu ei sobinud eriti, aga siin nagu ette panin ikka koma. Tundus, et kuidagi sobib. Et ette tuleb küll igalpool koma panna, nagu viimases lauses. Siin jälle nagu ette sobis see koma. Kas see on õige, ei ole üldse kindel. Miks ma siin ei ette koma panin? Las olla siis. Siinkohal tuleks see tekst vist lõpetada, läheb kuidagi pikale. Miks ma siia koma panin?…..

Marlee Teinemaa

Koma on üks huvitav kirjavahemärk, millega on võimalik pikki ja sisukaid lauseid luua. Viimasel ajal olen kokku puutunud Tammsaare loominguga, kust on rohke komadekasutus väga selgelt välja tulnud. Näiteks kirjutas Tammsaare:”See on ikka nõnda, mu laps, et kui naisterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse, aga kui mehega, siis ei naera keegi.” Selles konkreetses lauses on küll ainult viis koma, aga on ette juhtunud olukordi, kus ühes lauses on üle kümne koma ning üks lause moodustab terve lõigu. Liigne komade kasutus võib muidugi lause lugejale segaseks muuta, mistõttu tuleks komade kasutust piirata, isegi siis kui need muudavad laused huvitavamaks ja mõttetihedamaks.
Igaüks meist puutub kokku komadega- nii sōpradega kirjutades kui ka uudiseid lugedes. Isiklikult pean komade kasutust väga tähtsaks, kuna see aitab lause tähendusest palju kergemalt aru saada. Samas on komade kasutamine kohati keeruline, mistõttu võivad kergelt vead sisse tulla, mistõttu ongi oluline õppida õigekirja.

Jane Johanson

Valdur Mikita keeleaabitsas on üks komamõte, mis väga meeldis.
“Elame maailmas, kus meid treenitakse pikki aastaid koma õigesse kohta panema, kuid harva õpetab keegi märkama meelelisi või lausa kehalisi seoseid sõnade vahel. Neid hoolega uurides ja tähele pannes võime jõuda keele olemusele palju lähemale kui grammatikareegleid tudeerides.”
Soovitan seda raamatut lugeda 💙

Els

Lauri Räpi luulekogust:
me vahel
pole punkt
vaid koma

või ehk
väike
mõttekriips

on read
küll minu
kuid sõnad
sinu omad

ja mõte
nende vahel
me nähtamatu
traagelniit

Kristel M

Koma on minu vaenlane olnud sellest hetkest kui ma temaga tutvusin. Ma ei tea kunagi täpselt, kuhu ta tuleb ja kuhu ta kohe kinldasti tulla ei tohi. Ühesõnaga, ma ei ole kunagi komade panemises hea olnud. Kooliajast tuleb meelde vaid üks lause, mis kõlas järgmiselt: “Hukata, mitte armu anda.” Selle lause kaudu õpetati meile, kuidas võib pisike koma muuta täielikult lause tähendust. Teine mäletus komast on see, et teda tutvustati meile kui mõttepausi lauses. Leian, et kui koma ei oleks olemas, oleks maailm üks segane koht ja möödarääkimisi oleks väga palju.

Laura Möll

Koma on üks fantastiline viis, kuidas teksti ühiselt mõistetavaks teha. Kui komasi ei oleks, siis võib tekkida olukordi, kus inimesed saavad su mõttest valesti aru. Me vast oleme kõik näinud tekste, kus komade kasutamata jätmine on muutnud terve lause tähendust.

Jan

Minu komakogemused on sarnased paljude teiste koolipoiste omadega. Lugedes või õppides, kohtan tihti tekstides koma. Olen aru saanud, et koma mängib tekstides suurt rolli, selle olemasolu või olematus võib lause tähendust muuta, nt kuulutus:
„Mees kena välimusega, 189 cm pikk, 40 aastat otsin partnerit“
Nüüd istun ja mõtlen, kas ta unustas koma panna või ongi tegemist suure inimliku tragöödiaga. Või siis näiteks komast võib ka kellegi elu sõltuda:
Võimutäitja juurde tuuakse kurjategija ning saatekiri käsuga, kus reas neli sõna „Tappa mitte ellu jätta“ Sisu sõltub juba sellest, kuhu võimutäitja ärajäänud koma paneb: kui lause keskele, kingitakse kurjategijale elu, kui aga esimese sõna järele, viiakse kurjategija hukkamisele.
Koma lauses omab väga suurt tähtsust.

Oskar

Tere!

Minu emakeele õpetaja hr Eduard Mäetagas õpetas meile alati seoseid ja riime, kuidas grammatikat endale lihtsamini meelde jätta. Nt sidesõnade puhul:
ja
ning
ega
ehk
kui ka
nende ette koma panna ei saa

Omamoodi välistamistehnika, mis viitas, et teiste sidesõnade puhul tuleb koma kasutada (loomulikult väikeste eranditega nagu eesti keeles ikka 🙂).

Teemavälise näitena, mis mul siiani kuklas: kuidas jätta meelde neli viimast käände lõppu? Moodustub sõnapaar “nina taga” (-ni, -na, -ta, -ga).

Tervitades,
Kristi

Kristi

Mäletan, et mingi aeg tagasi liikus jutt, et oksendamise kohta öeldi koma panema.

Anton Malmi

Valdur Mikita visuaalne komaluuletus.

Aive

Ma arvan, et minu komakogemus ei ole väga hea, sest mul on väga raske aru saada, kuhu ma pean koma panema. Kui koma ei oleks, siis oleksid meie laused kirjutades väga teistsuguse tähendusega ning võib olla oleks ka lihtsam kirjutada. Ei peaks muretsema, kas panin koma õigesti või mitte. Aga samas on koma vaja, sest siis saame lausele õige mõtte anda.

Mirteli

Komastus ei tohi muutuda komistuseks.

Mai Pallon

1974,1975-emakeele tund, eaka õpetaja pr Nõmmiku lugu. Saksa ajal saadi keegi vaenulik kätte, ülemus kuulas üle ja otsustas-Maha lasta,mitte ellu jätta, käsk oli suuline ja saksa kirjutaja märkis paberile-Maha lasta mitte, ellu jätta, Inimene olevatki ellu jäänud.

Jaanus Meriküll

Gümnaasiumis kirjandit tehes, sai üks poiss aru, et kirjandi teema on “Elu, ilu, valu”, tegelikult oli “Elu ilu ja valu”.

Kati

Pärast eesti keele tundi oli matemaatika, klassivend hakkas tekstülesannet ette lugema ja luges ka komad valjuhäälselt ette.

Kati

Leidsin köögilaualt kirja:
“Ema liha on külmkapis”

Kairit Soosalu

Tere, komakogemus! Just see tähtis koma pärast “Tere” peab alati olemas olema. Esimesel distantsõppe aastal suutsin oma lapse selle olulise komaga sõbraks teha ning kõik kirjad õpetajale algavad: “Tere, õpetaja!”
Kooliajal oli mul pinginaaber, kes kirjutas muidu vigadeta, kuid mõnikord oli etteütluses üle kümne koma puudu. Lõpuks tegime nõnda, et enne õpetaja töö andmist vahetasime vihikud ja mina panin tema etteütluses komad paika. Ükskord oli 18 koma puudu.
Ülikoolis oli mul au olla legendaarse eesti keele õpetaja Toom Õunapuu õpilane. Küll tema oskas toredaid näiteid tuua ning alati võisid kindel olla, et kuhugi on veel üks koma peidetud.
Tema üks lemmiknäidetest oli kuulus väljend, mida paljud kirjutasid valesti ehk siis kunagise peaministri lause: “Tule taevas appi!”. Õige oleks “Tule, taevas, appi!”

Angelika

Koma on numbrite vahel vahest vaat et olulisemgi. Näiteks joonistad majaplaani ja unustad mõõtudele komad panna. Ja tulebki 2,5 meetri asemele 25…
Või tellid vajaliku mõõduga tööriista ja saad 7,5 mm puuri asemel 75-millimeetrise hiiglasliku tööriista.

Pia Hanslep

Koma päästab elusid!

Kunagi ennemuistsel ajal õpetati mulle koma õigesti kasutamise täpsust just alljärgneva näitega, mis võib päästa elu!
Mõtle Sinagi kaasa, kui oluline vahe on nendel kahel lausel.

1) “Tappa, mitte armu anda!”
2)”Tappa mitte, armu anda!”

Muutub kogu lause sisu ning legendi kohaselt olevat tänu veale hukkamisest päästetud ka üks õnnelik hing!

Ene

Mõnikord kui mõtteid nii palju,
et kirjeldada neid kuidagi saa,
peas kõlavad need nii valjult,
kuid neid lauseid lõpetada tõesti ei oska ma.

Püüan kirja panna neid sõnu,
kuid lõppu neil ikka ei näe.
Paber sõnu ääreni täis,
nende vahel üksikud komad.
Viimase sõna kirja nüüd panen,
selle lõppu lisan vaid koma.
Jätan oma mõtted veel lahtiseks, kuid
ehk ühel päeval suudan neid rohkem avada…..
…Ja ehk ühel päeval, sellest komast saab punkt.

Merilyn Tamm

Minu komakogemus on justkui mantra minu põhikooliaegselt eesti keele õpetajalt: “Ja-ning-ega-ehk-või-kui-ka. Ja-ning-ega-ehk-või-kui-ka. Nende ette koma ei käi!”

Lisanna Elm

Ei jaga entusiasmi koma suhtes. Hea küll, ta viib asju edasi. Aga koma on ka sügavalt hierarhiatesse kiindunud – sisimas on ta õudne pedant. Koma ei kannata kaost. Koma meenutab mulle Henry Higginsit, kes kõigile oma intelligentsusega muljet avaldab, kuid kes virutab su nina alla paragrahvid, kui sa hätta satud.
Ma ei kasutaks selle kirjavahemärgi kohta sõna “tore”. Aga eks võib ka krokodillile lipsu kaela siduda ja öelda, et nii tore! Maitse asi.

A4

Minu esmasündinut sai paar aastat Komaks kutsutud – sündis teine üsna väikesena ja mu ema, kes ainult sirgumähitud pampusid oli näinud, ei osanud muudmoodi seda krõnksus kribu nimetada. Isa pani prillidki ette.
Aga looga tervitan tõesti emakeeleõpetajat, kes kord, kui me komade üle eriti valjult vingusime, lõi letti read, millega ma ka ise aastaid hiljem klassi ees seistes sain noori komasõpru tervitada:
Nüüd huuga, tehas,
vili, põllul vooga,
sirp, lõika,
alasile, haamer, löö!

Irja

Fraas perearsti tekstist, mis on kiiruga kirjutatud allergia teemal.
“Kass kodus ei kurda.”
Lisame koma ja saame mõttest paremini aru.🙃

Liis

EKI rahvas, tehke eesti keeles ka selline video https://youtu.be/GHnl1O3NGJk (Comma story). Koma on kaval:-).

Anu Martin

Tegin endale kunagi märkmeid Theodor Adorno «Kirjavahemärgid» tekstist:
Mida vähem kirjavahemärgid eraldi võetuna tähendust või väljendust kannavad, seda otsustavamalt omandab igaüks neist omaenda väljenduse.
Kas hüüumärk ei sarnane ähvardavalt tõstetud nimetissõrmega? Kas küsimärgid ei ole nagu foorituled või ülespoole pööratud pilk? Koolon ajab suu pärani: häda kirjanikule, kes teda millegi rammusaga ei toida. Semikoolon meenutab optiliselt sorgus vuntse, jutumärgid limpsavad juhmivõitu velpusega ja enesega rahul olles keelt.
Igast kirjavahemärgistusest võib aimata, kas see on taotluslik või lihtsalt ülejala pandud. Kas subjektiivne tahe lammutab toorelt reegleid või laseb kaalutlev tunne neil taustal kaasa heliseda. Iseäranis ilmne on see komade puhul, mille liikuvus kohaneb suurepäraselt väljendamistahtega, kuid mis paraku just nimelt seetõttu, et nad subjektile nii lähedal on, ilmutavad objekti salakavalust ning muutuvad iseäranis tundlikuks ja pretensioonikaks, mida ei oskaks neilt oodatagi.

Matthias

Mäletan kui Marten Kuningas andis välja luulekogumiku “Sabata koma”. Siis mõtlesin küll, et mis jama see on. Sabata koma on ju punkt. Saba on koma juures väga oluline. Ilma sabata koma on sama vale nagu rihmikutega sokke kanda.

Luisa M

Ma olen maadelnud väljenditega nagu – “tuleb mis tuleb”, “saab mis saab”, “läheb kuidas läheb”, “maksku mis maksab”, “tee mis tahad”. Teen mis tahan ja koma ei pane:-).

Mihkel

Meenub üks vana hea Juku nali.
Koolis tuleb kirjutada lühijutt teemal “Mul on ainult üks ema”. Juku loeb enda kirjutatu klassile ette: “Ema hõikas mulle ühel õhtul teisest toast, et too mulle õlut. Ma vastasin talle – mul on ainult üks, ema.”

Egle

Olen ennast alati keeleliselt andekaks pidanud, kuid kui kooli tööle läksin, sain teada midagi uut… Nimelt olin alati unustanud koma lisada kirja alguses tervituse ja ütte vahele. Seega alustasin koolis kõiki kirju “Tere õpetajad” või “Tere õpilasesindus”. Sain seda üsna mitu kirja teha, kui üks gümnaasiumiõpilane mulle märkuse tegi. Punastasin pikalt aga edaspidi oli üttekoma minu kirjades olemas. Sel aastal läks kooli minu esiklaps ja temale tehtud tort kirjaga “Tere, kool!” sai koma eest kiita lausa Instagrami kommentaariumis. Komad on toredad!

Katre Haasma

Sattusin ühe fotograafi lehele, kus oli hüüdlause stiilis: “Teie mälestused, meie piltidel!” Aastaid tagasi ja ikka ajab naerma.

Tiina

Mulle meenus mu 4. klassi juhtum vene keele tunnis, kus õpetaja tegi etteütluse ja kordas teatud aja järgi mulle tundmatut sõna “zapitaja”, mille ma rõõmsalt sõnaliselt teksti sisse kirjutasin. Hiljem sain teada, et see tähendab koma.

Piret Kivisaar

Minu 95-aastane vanavanaema, kes on 12 aastat oma elust pidanud tegema sunnitööd Siberis ja olnud asumisel, on mulle alati õpetanud, et koma on väga oluline ning selle vale kasutus võib inimesele minna maksma koguni elu. Näitena on ta toonud kaks lauset, mis seda väga hästi illustreeruvad. ,,Tappa, mitte Siberisse viia’’ ja ,,Tappa mitte, Siberisse viia.”

Eliise Ristimets

Üks tore inimene omab ettevõtet Komakoht OÜ, väga õnnestunud nimi minu meelest.

Jan Puura

Minu eesti keele õpetaja alustas etteütlusi alati meie lemmiku komalausega rõhutades, et üte eraldatakse lauses alati komaga: Hüppa, hobu, kappa, hobu!

Susanna

Jaak, maa, kurat, jalad on juba põhjas!
Tappa(,) mitte(,) ellu jätta.
Kalju Komissarov alias Koma.
Oxfordi koma! Eesti keeles vist ei kehti.

Üldiselt komareeglistik on keeruline ja kõige raskem oma ortograafiast.

Monica-Linde Klemet

Meil on koolis alati jama selle sügisese “Tere, kool!” lausega. Ikka kipub see üttekoma meelest minema. See on juba traditsiooniks saanud, et enne aktust hoiavad emakeeleõpetajad peast kinni ja viimasel minutil sätitakse koma oma kohta. Ükskord sai isegi trükitud plakatile kääridega paberist välja lõigatud koma lisatud.
Koma on väga tähtis, sellest võib sõltuda elu. Hea näide, mida õpilastele tuua, on lause “Maha lasta, mitte armu anda!” (“Maha lasta mitte, armu anda”)
9. kl eesti keele õpikus on kuskil töövihiku õigekirjaülesandes “ime_ilus tüdruk”. Mõni ulakas, aga tark noormees on pannud sinna kahe sõna vahele kaarekese asemel koma.

Karin

‘Armu anda mitte, hukka saata! ‘/’Armu anda, mitte hukka saata!’

Emakeele õpetaja poolt antud näide koma tähtsusest. Igatahes on päris mitukümmend aastat meeles püsinud.

Kõike ilusat!

Heidi Veereste

Nägin kuulutust:
“Mees, kena välimusega, 189 cm pikk, 40 aastat otsin seksuaalpartnerit….”
Nüüd mõtlen siin, kas ta unustas koma panna või ongi tegemist suure inimliku tragöödiaga.

sotsiaalmeediast

gert

Koolitarkuste varasalvest: “Mõista, mitte hukka mõista!” ja “Mõista mitte, hukka mõista!” Õnneks minu emakeeleõpetaja mõistis küll oma pehmel, ent kindlal moel komade väärkohtlemist hukka ning see aitas lastel imepärase krõnksu tähtsust mõista. Praegu käivad õudusjudinad üle selja, kui keegi julgeb meili alguses või lõpus kirjutada nii: “Tere, (ilma ütteta)” või hoopis: “Lugupidamisega, (saatja nimi)”. Ei ole minagi eksimatu, aga emakeeleõpetaja rangelt suunav käsi on kindlasti säästnud paljudest piinlikest olukordadest samasuguste õigekirjalembide ees. 🙂

Liisa

Minul endal komadega ühtki kindlat kogemust pole jagada, küll aga on mu 9-aastasel tütrel praegu keelemaastiku avastamine käsil ja keelemängud on talle juba pisikesest peale meeldinud.
Hiljuti selgitasin talle koma tähtsust näidislausetega.
Armastan süüa väikesi lapsi ja kasse
Armastan süüa, väikesi lapsi ja kasse.
Oh seda rõõmu, kui piigal pea kohal tuluke süttis! Kohe järgmisel päeval läks kooli oma taipamist – ära ole metslane, kasuta komasid! – kaaslastele selgitama.

Taimi

Töötades haridusasutuses ning olles eesti filoloogi haridusega, on igal sügisel suur ootusärevus: kas sel aastal tuleb ka “Tere lasteaed!” (sic!) ära. Jah, alati on tulnud. Mitmel korral olen koridori seinale paberist kleebitud lausekesele ise koma välja lõiganud ja vaikselt lausele lisanud. Kord õppeaasta lõpuüritusel sai üks töötaja tunnustuse selle eest, et koridori muidu pläss sein sai tänu temale alati vastavalt aastaajale kaunistatud. Lisasin kiites ja tänukirja üle andes, et see on temast väga kena ja mulle meeldib sinna siis vaikselt koma lisada. Tema ütles seepeale, et sellest komakasutusest peame me veel rääkima. Ma täpselt ei saa aru, millest siin on rääkida, kui reegel ütleb selgelt, et üte eraldatakse komaga, aga olgu. Las ta olla. Ootusärevus on põnev!

Merike

Koma on oluline! Mul on eluks ajaks meeles ühe filmi tõlkesubtriitrid sellisena:
————————
Küsib üks naine teiselt: “Kui vana Sa oled?”
Teine: “23”
Esimene selle peale: “Mina Sinu vanuses olin abielus kahe lapsega”

Sirly Rüntü

Kunagi 5. klassi eesti keele tunnis väitis keegi, et eesti keelt pole vaja õppida, sest nad juba oskavad. Kirjutasin tahvlile “Tere kool!”. Lubasin sellele lapsele hindeks 5 ja vabastuse tundidest, kes leiab vea. Loomulikult ei leidnud keegi viga üles.

Kaja

Komateema on minu meelest sügavalt filosoofiline ja emotsionaalne. Vähemalt minu arvates on nii, et komade puudumine või üleliigne kasutamine häirib valdavalt neid, kes komadest midagi teavad. Ülejäänud jätab teema suhteliselt külmaks (vanemas eas) või vastupidi ärritab väga, sest valdavalt saavad nad (vähemalt nooremas eas) komade pärast kõvasti sugeda :). Teksti mõistmine “komakiunu mittekiskujate” puhul komadest suuresti ei sõltu.

Anneli Apuhtin

Lemmikraamat lapsepõlvest: “Suur sõnelus”, Ralf Parve.
Koma ütles:
“Mõtte segi minuta eks tarkki aja. See on selge lollilegi – koma kindlasti on vaja.”

Margit

Eks ole teada, et koma asetusest võib oleneda lause tähendus. Siin üks näide, mille varal olen juba aastaid sõdinud toimetajatega eesmärgil, et koma kaoks võrdleva “kui” eest ka juhul, kui lause jätkus on öeldis. Kui ei kao, võimaldab skandaalset kaksipidimõistmist näiteks järgmine lause: “Kalle laulab paremini, kui Pille mängib klaverit”. Tähendused: a) Kalle laulab paremini Pille klaverimängu saatel (tingimus); b) Kalle laul on parem kui Pille klaverimäng (võrdlus). Jah, haruharva esineb lauseid, kus kirjutaja sellist kahetimõistetavust aduda ja vältida pole suutnud. Aga neid esineb siiski!

Anti Saar

Kunagi tükk aega nuputasime klassiõega, mis võiks olla punkti sünonüüm. Välja mõtlesime! KOMA!

Cätu

sa minu ahi, mille üte ma olen

@keitivilms

Eestis elab liblikaliik Hesperia comma – komapunnpea.

Kerttu

Huvitav oleks teada, kust on tulnud ütlemine “üht koma teist”?

Vormistadagi annaks seda mitut moodi. Kui see üht ja teist, siis jah – üht koma teist sobib ilusti. Aga kui ma mõtlen sidekriipsuga variandi “üht-teist” peale, siis kuidas see koma nüüd panna? Üht-koma-teist? Ühtkomateist? Eriti tore oleks vormistus “üht-,-teist” 🙂 See oleks hea viktoriiniküsimus: milline käibefraas on peidus vormistuse “üht-,-teist” taga?

Ruth Mägi

Ajas meie keelereeglid osalt küll ununevad, aga olin üsna väike, käisin ehk algklassis, kui mu ema õpetas, et komal on väga tähtis roll. See võib päästa koguni elu.
Lause mis siiani mu mällu sööbinud, on järgmine:
“Maha lasta, mitte armu anda!” või
” Maha lasta mitte, armu anda!”
Ilusat rahulikku jõuluaega!❄️

Ester Rotmeister

Kõigi omaaegsete koolilaste hirm: “Pane komad õigesse kohta lauses: “Nüüd huuga tehas vili nurmel vooga
sirp lõika alasile haamer löö!””

Gert Schultz

Kirjakeele koma on minu tundmuse kohaselt võrreldav noodikirja pausiga.  Mõlema märgi puhul on oluline nii vältus kui asukoht. Mõlemad märgi kasutamisel tuleb juhinduda reeglitest. Kirjakeeles saame kasutada ka mõttekriipsu ja noodikirjas erineva vältusega pausimärke. Koguteose mõju ja interpreteerimise tulemusel on mõlemal märgil väga oluline ülesanne mõtte edastamisel ja emotsioonide tekkimisel.

 

Katrin Freyberg

Koma on üks vajalik ja asjakohane märgike. Kas ma tean, kuidas seda alati õigesti kasutada? Võib-olla jah, võib-olla ei. Aga ma püüan. Koma olulisus sai selgeks algklassides, kui eesti keele õpetaja tõi väga karmi näite kahest erineva mõttega lausest: “Tappa mitte, ellu jätta” ja “Tappa, mitte ellu jätta”. Oleks ju lõpmata kõhe, kui selline väike märgike otsustaks kellegi elu ja saatuse üle. Sestap kohtlen seda suurima austusega.

Sigrid Sünd

mis on koma, kus on koma, kus on komakoht

@keitivilms

Lemmik-komalugu on muidugi Eesti ühe tuntuma õpetaja, Märt ‘Koma’ Sultsi sulest. Tsiteerin täht-tähelt tema plakatit: «Õppurid, nii suured kui ka väikesed !!! Head, uue õppehooaja, mõnusat algust !!!» Lisalugemist ERRist.

Tõnu Runnel

Tere

Kôige rohkem olen ôpetanud, et tere järele pannakse alati enne nime kirjutamist koma ja et tegemist on üttega ja seda olen rääkinud jätkuvalt läbi aastate ning veel, et kirja alla kirjutades ei panda koma sôna lugupidamisega järele. Ka seda ikka kordan ja kordan. Koma mulle väga meeldib, annab môtted edasi selgelt ja arusaadavalt. 👍

Malle Heerde

Komadega on vahel mõnus mängida. „Tappa-mitte-armu-anda“ on klassika, aga hiljuti hakkas telekavas silma filmipealkiri „Kallis oled, vana“. Ja koma küsis kelmikalt: ehk väntaks järgmisena filmi „Kallis, oled vana“?

Anneli

Inglise keeles on ka super näide koma olulisusest: “Let’s eat Grandma!” “Let’s eat, Grandma!”

Paul P

Olen ise mitmel korral eki keelenõuandlasse komaküsimusega kirjutanud. Kui ise ei tea, on hea, kui keegi teab (kas komad nüüd õigessse kohta läksid, ei tea). Koma on tore jah. Kaval ka.

Kadri

Minul kooliajast meeles jällegi näitelaused, mille abi jäi meelde, et koma käib et, sest, aga, kuid ja siis ette.

  • Ma ei teadnud, ET sa oled loll.
  • Ma ei räägi sinuga, SEST sa oled loll.
  • Ma räägiksin sinuga, AGA sa oled loll.
  • Ma räägiksin sinuga, KUID sa oled loll.
  • Kui sa oled loll, SIIS ma ei räägi sinuga.

Maarika

Kas te teate, et Tartu rahulepinguga on seotud komamõistatus. Lugesin selle kohta kunagi ühte artiklit ja otsisin selle nüüd välja.
Tartu rahuleping pidi allkirjad saama 1920. aasta 1. veebruaril, kuid sai päev hiljem. Põhjuseks olnud sekeldused komaga. Ärksamad teavad lisada vürtsika loo, kuidas kunagi ammu saatnud keegi isevalitseja tema vastu sepitsetud vandenõu peamehe kättemaksuks oma ustava käsilase, provintsi kuberneri juurde ultimaatumiga «Tappa, mitte ellu jätta!», kuid sõbrad vandenõulased said kirjale jälile ja pöörasid sisu ümber: «Tappa mitte, ellu jätta!» Päästev koma! Midagi enamat kui grammatiline asjamees. Funktsionaalne tegelane. Võtame kätte sametiste kaantega koguteose «Tartu» (2005), lehekülg 84, alapealkiri «Eesti ühelt poolt ja Venemaa teiselt…»: rahulepingu tekst oli valmis, kuid «trükikojas juhtus äpardus, nimelt muutis vales kohas asuv koma ühe sätte mõtet, ning kogu leping tuli uuesti trükkida». Tänaseni pole kuskilt lugeda, millises lauses, ja kas eesti või vene tekstipooles eksitus juhtus ja kuidas sellest sisu muutus. Peatähtis: kui lepingu algtekstis oleks viga parandamata jäänud, siis mis oleks kahe riigi suhetes teisiti? Teada on mees, kes ajaloolise trükivea avastas (ei keegi muu kui keele-Veski), kuid ei kriipsugi vea olemusest!
Soovitan Helju Valsi artiklit lugeda, väga põnev. https://tartu.postimees.ee/76734/helju-vals-rahvuslik-koma

Jüri

Kui keegi ei saa aru, miks komasid vaja on, siis klassika on ikkagi see:
Tappa, mitte ellu jätta.
Tappa mitte, ellu jätta.

Darja

Kasutan ise päris palju lauset – ärme punkti pane. See ju ongi komakoht. St kõik läheb edasi.

Meelis

Mõtlesin just, kuskohast see “komapolitsei” sõna on tulnud. Aga kui mõelda, siis on see ju positiivne väljend. Politsei aitab inimesi, koma aitab meil tekste loetavaks teha. Kõik korras!

Christian

Koma näeb välja dünaamiline ja lohakalt elegantne. Ta on (vähemalt käsitsi kirjutades) alati palju isikupärasem kui punkt, samas ei mõju nii snoobilikult nagu näiteks semikoolon.

Liis

Mul tuleb une pealt – koma ei kirjutata ja, ning, ehk, ega, või, kui ka ette. Sellest olen ka eluaeg lähtunud. 

Kerli

Nii huvitav on mõelda, milline tegelane see koma siis ikkagi on. Komaga saab lauses liita, lahutada ja jagada (korrutada vist ei saa). Komade abil saab moodustada erinevaid loomi kullestest lauselohedeni.

Liis

Ma mäletan seda, kuidas mul üks sõber ei saanud komadega kohe kuidagi hakkama. Proovis mis ta proovis, ikka sattusid valedesse kohtadesse (või no pigem puudusid üldse). Ükskord siis vihastas ja teatas, et “Panen sulle kirja lõppu 20 koma, pane need ise õigetesse kohtadesse”. Päris lustlik mõte. Aga kirja alguses millegipärast kirjutab alati – Tere, Mikk.

Mikk

Huvitav on mõelda, et rääkides ei pane me ju kuhugi ühtegi koma. Ometi saame üksteisest aru. Koma on siis nagu paus või?

Anna-Maria

Oi kuidas ma kunagi eesti keele tunnis komadega vaeva nägin. Täna tundub, et mu keelevaist on nii hea, et isegi e-etteütluses ei ole mul komavigu ette tulnud. Eks siin tuleb vist ka emakeeleõpetajat tänada.

Lauri

Ma mäletan alati komaga seoses üht Ellen Niidu luuletust:

On mu koolikotti
kukkunud üks koma.
Ei ma saanud sotti,
kust või kelle oma.

Mõne et´i eest ta
pääsenud on lahti,
kuigi et´i ees ta
pidama peaks vahti.

Nüüd ma otsin vihust
komatumat et´i,
et ta ette pihust
panna koma ketti.

On ju küll üks koma
pisike kui köömes,
kuid on siiski oma-
ette tähtis töömees.

Maarja-Liisa

Me vahel sõpradega mängime igasuguseid sõnamänge. Imelik küll, aga isegi komade asukohti oleme vahel lausetes proovinud muuta. Päris põnev, mis välja tuleb.

Eliisa

Kui meiega oma lugu jagad, peaksid nõus olema järgnevaga:

  1. Komalugusid saab kirja panna kuni 5. jaanuarini 2022 (kl 17).
  2. Loo esitamisega annab kirjutaja EKI-le õiguse jagada saadetud lugu eri meediakanalites.
  3. Toredamad komalood saavad auhindadega pärjatud.
  4. Korduvad ja samasisulised lood avalikuks ei lähe ja salvestuvad vaid EKI andmebaasi.
  5. Auhinnaks on kaks raamatumüügi edetabelite tipu vallutanud Lauri Räpi pühendusega luulekogu “Lihtsate asjade tähtsus” ja kaks sooja EKI pleedi.
  6. Auhinnasaajad valivad välja EKI töötajad ja lugude korjel osalenud mõjuisikud.
  7. Võitjate nimed tehakse teatavaks hiljemalt 19. jaanuaril 2022.
  8. Auhindade saamiseks tuleb komalugu sisestada komakogemus.ee veebilehel. Sotsiaalmeedias avaldatud lood arvesse ei lähe.
  9. EKI säilitab osalejate e-posti aadressid kuni 20. jaanuarini 2022.
  10. Auhindu ei asendata ega maksta välja rahas.
  11. Võitjatega võetakse ühendust e-posti teel.
  12. Kui soovid lisainfot, kirjuta turundus@eki.ee.
Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.